Kihavad või kiratsevad? Muinsuskaitsealal paiknevate ... Ava slaidivaade

Uurimistöös analüüsitakse, mis soodustab ja mis takistab kultuuripärandiks tunnistatud väikelinnade muinsuskaitsealade toimimist ühtaegu nii igapäevase elu-, kui riiklikul tasemel kaitstava pärandkeskkonnana. Analüüs tugineb kolme erineva ajaloo, linnaehitusliku struktuuri ja suurusega väikelinna Valga, Rakvere ja Haapsalu vanalinna ehitiste kasutuse ja seisukorra võrdlusele ning andmetele 2000. ja 2011. aasta rahva ja eluruumide loendustest.

*Eesti Teadusagentuuri ning Haridus- ja Teadusministeeriumi 2016. a üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi 1. preemia ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas magistriõppe astmes

Magistritöö kogupikkus on 130 lehekülge. Sissejuhatavad ülevaated on illustreeritud mitmete kaartide ja vanema pildimaterjaliga. Lisaks ajaloolistele jäädvustustele, on töös 52 kaasaegset selgitavate kommentaaridega fotoillustratsiooni, mis on valitud inventeerimistööde rikkalikust dokumentatsioonist. Uurimistöö sisaldab ka 4 mahukat lisa, milles on esitatud Valga, Rakvere ja Haapsalu muinsuskaitseala inventeerimisandmed ja asjakohasemad näitajad Statistikaametilt. Lisas on toodud ka käsitletud muinsuskaitsealade ülevaatlikud kaardid ehitiste rajamisaegade, funktsioonide, seisukordade, materjalikasutuse ning arhitektuuri- ja kultuurilooliste väärtushinnangutega.