Kirikutekstiilid – kaitsetud ja kaitstud : Luterliku kiriku tekstiilide riikliku kaitse alla võtmine alates Eesti Vabariigi esimesest muinsuskaitsesea

Magistritöös käsitletakse Eesti luterliku kiriku tekstiilide kaitse alla võtmist alates esimese muinsuskaitseseaduse kehtestamisest 1925. aastal kuni tänase päevani. Töö eesmärk on analüüsida kirikutekstiilide kaitse alla võtmise protsessi ja anda suunad edasise töö planeerimiseks.
Magistriuurimuse allikateks on arhiivimaterjalid, muuseumide dokumentatsioon museaalide kohta, kultuurimälestiste riiklik register ja muud digitaalsed andmebaasid, käsikirjad, kirjandus, seadusandlikud dokumendid, suuline info.
Uurimuses selgub, et seni on kirikutekstiile riikliku kaitse alla võetud küllaltki juhuslikult. Tegemata on olnud vajalikud baasuuringud. Kirikutekstiilide inventeerimine algas alles 2004. aastal Muinsuskaitseameti initsiatiivil. Enne 2003. aastat ei olnud ka eesti kirikutekstiile käsitlevat kirjandust, millele toetuda. Kaitse alla on jäänud võtma väärtuslikke kirikutekstiile, millest osa on tänaseks hävinud. Seepärast peaks jätkuma kirikutekstiilide inventeerimine, et välja selgitada väärtuslikuimad tekstiilid ja need riikliku kaitse alla võtta. Kultuuriväärtusena riikliku kaitse all olemine iseenesest ei taga mälestise säilimist. Oluline on, et lisaks kultuurimälestiseks tunnistamisele toimuks ka inimeste teadlikkuse tõstmine trükiste ja koolituste kaudu.