Söejoonistuste konserveerimine ning süsinikupõhised joonistusvahendid

Bakalaureusetöö esimene osa on teoreetiline uurimus, kus analüüsitakse söe tekkemehhanisme, karakteristikat ja erinevaid vorme ning tutvustatakse söe kui

kunstivahendi ajalugu eelajaloolisest ajast tänapäevani. Töö teises, praktilises osas, esitletakse konserveerimistööde aruannet, mis on koostatud kolme Eesti Kunstimuuseumi graafikafondist pärineva teose konserveerimise põhjal. Esimene neist, “Tütarlapse portree”, on joonistatud 1854. aastal baltisaksa andeka naiskunstniku Julie Hagen – Schwarzi poolt. Teise teose autor on varalahkunud Erik Obermann ning kannab nime “Nunna pea”, see on dateeringuta, kuid loodud orienteeruvalt ajavahemikus 1905 – 1911. Kolmas on Eesti ühe kõigi aegade tuntuima kunstniku Eduard Wiiralti joonistus 1935ndast aastast pealkirjaga “Seisev akt”. Kõik kolm teost on söejoonistused, mõningate grafiitpliiatsi lisandustega. Autori tööd nendega juhendas Eesti Kunstimuuseumi graafikakonservaator Margit Pajupuu.