| Kirjeldus: |
Aruanded on koostatud Tallinna vanalinnas, aadressil Toom-Kooli 9 asuva Toomgildi hoone arhiivi- ja viimistlusuuringute kohta. Viimistlusuuringud hõlmasid kõiki ruume, aga ka fassaadiviimistluse väljaselgitamist ning avatäidete inventeerimist. Arhiiviuuringute raames valdata läbi Tallinna Linnaarhiivis paiknev Toomgildi fond ning erinevates Eesti mäluasutustes paiknev Toomgildiga seotud esemeline pärand.
Toompea erinevate seisuste ühendusena asutati 1407. aastal Maarja gild. Põhitegevus oli tõenäoliselt Toomikirikus Maarja altari(te) eest hoolitsemine, sellest tulenes üldine Maarja kultus ja tähtsaima pühana Maarja taevasseminemise päeva (rukkimaarjapäev, 15. august) tähistamine. Gildile kingiti 1508. aastal kinnistu Toompea Väikese linnuse kirdenurga vallikraavi väliskaldal. Gildimaja ehitamist alustati ilmselt 1517. aastal.
Pärast reformatsiooni (umbes 16. sajandi II poolest) kujunes ühendusest Toompea ja Toomalevi käsitööliste kutseorganisatsioon Toomgild. Koos Eestimaa rüütelkonnaga oli gildil kuni 1878. aastani ka omavalitsuslikke ülesandeid, eelkõige Toompea ja -alevi mitte-aadlikest kodanike jaoks.
Toonasest Gildihoonest annab pisut aimu oktoobris 1683 tehtud Tallinna kindluse makett. Toompea suure tulekahju 6. juunil 1684 elas hoone kelder tõenäoliselt üle, kuid maapealne osa hävis. Uut hoonet hakati samale kinnistule rajama 1694. aastal, sisetöödeni jõuti 1696. aastal ning valmis maja arvatavasti 1697. aastal.
Suur ümberehitus toimus 19. sajandi keskel. Seni kahekorruselisele A-hoonele lisati 3. korrus. Väliselt muutus eelkõige esifassaad, millele lisaks aknajaotuse totaalsele muutumisele lisati ka hilisklassitsismi ja neorenessansi elemente (projekt C. W. Starck, kinnitanud kubermanguarhitekt Johann Schelbach, 1843).
Toomgildi tegevus lõppes 1920. aastal. |