F15_Baldahhiin

1. SEISUKORD
Altari keskosas, altarimaali kohal asuv baldahhiin (tahvel, seda ümbritsev taimornamentika, putod ja nende kohal paiknevad inglid) on üldjoontes suhteliselt hästi säilinud. Esineb mõningaid väiksemaid puidukadusid. Märkimisväärsemaks neist on inglite vahele oleva lindi murdunud keskosa, mis osaliselt puudub ning mis seetõttu on juba varasemalt osaliselt kinnitatud tamiili abil. Põhjapoolse ingli peos olnud lindi ots on ära murdunud kuid alles ning vajab tagasi liimimist. Samuti puuduvad inglite käes paiknenud atribuudid (kannatusriistad).
Baldahhiini polükroomia ja kullatis on mitmes piirkonnas tugevalt lahti ja irduv ning vajab kinnitamist.
Kogu baldahhiini ulatuses on hulgaliselt varasemaid parandusi ja toneeringuid. Külgvalguses on hõlpsasti märgatavad algse polükroomia (Ackermanni aegne) kaod. Baldahhiini detailide külgedel ja sisemustes esineb mõningal pool tumenenud ebaühtlast lakikihti, mis suuremas mahus 1996. aastal Kanuti konserveerimistööde käigus eemaldati. Baldahhiini on kogu ulatuses kaetud tugeva tolmukihiga, mille eemaldamiseks teostati uuringute käigus esmane kuivpuhastus.

2. UURINGUD
Algse polükroomiaskeemi täpsemaks tuvastamiseks teostati baldahhiini piirkonnas mikrosondaaže, võeti mikrolihvide valamiseks värviproove, teostati XRF-uuringud ning võeti 2 proovitükki instrumentaalanalüüsi teostamiseks TÜ Chemicumis. Peamiseks küsimuseks on keskse tahvli algne värvilahendus ja teostus. Praeguse hallil taustal kuldse A ja Ω asemel oli algse tellimuse kohaselt tahvel ehitud Rootsi kuninga Karl XI kullatud initsiaalidega sinisel taustal. Mikrosondaažide käigus tuvastati sinise värvi olemasolu tahvli välisel diameetril paari sentimeetri laiuselt. Keskosas sinist värvi ei leitud, halli kihi all tuvastati roosakas/beežikas värvitoon. Selgusetuks jäi hetkel kas algsed initsiaalid olid tahvlile maalitud või nikerdatud.
Uuringute käigus üritati tuvastada ka tellimuses kirjeldatud rohelise lüsterlakiga kaetud kullatist („loorberipärg samuti säravalt kullatud ja roheliseks lakitud“), kohapealsete uuringute abil ei suudetud selle olemasolu tuvastada, põhjalikumad analüüsid on teostamisel.
Baldahhiini algse värvilahenduses on peamiselt kasutatud kullatist, figuurid on olnud ihutooni.
Uuringute käigus tekkis hüpotees, et baldahhiini putopeadega allosa (ning samas kõrguses maht kogu altari ulatuses) ei kuulu algsesse kompositsiooni ja on hilisem lisandus. Selle võib viidata baldahhiini põhimahu ja allosa kumeruse sügavuse erinevus (putopeadega allosa on laugema kaarega), ning viimistlemata lahendus sambakapiteelide kohal. Lisaks esinevad baldahhiini põhimahu alumisel äärel põhjapoolsel küljel osalised jäljed mitte terviklikust nikerdatud ornamendist ning ebaühtlased lõikejäljed, kust see võidi oletuslikult eemaldada.

3. KÜSIMUSED
Tahvli ja seda ümbritseva loorberipärja põhjalikumad uuringud.

TÄHELEPANEKUD:

A&O
tundub, et on lisatud 18.sajandil (Ackermanni ja Hippiuse vahel):
- STRATIGRAAFIA:
1. valgel krundil sinine taust (Ackermann)
2. Tondo keskosa üle krunditud ning kaetud kollakasroosa värvikihiga, mis osaliselt katab alumist sinist. Servad umbes 3-4 cm laiuse ribana tumehalli / musta värvi. Selle kihiga on tõenäoliselt seotud A&O, kuna järgmine taustavärv (hall) läheb servadelt kullatud tähtede peale. Tähtede kullatis tundub olevat õlikullatis (puudub polüment) ja see meenutab päikese kullatist.
3. HIPPIUSE HALL TAUSTAVÄRV, MIS LÄHEB SERVADELT A&O TÄHTEDE PEALE

BALDAHHIINI NIKERDATUD OSAD:
- Kogu nikerdatud piirkond pärineb Ackermanni ajast, sh 4 figuuri, kuigi putod on teostatud pisut kohmakama käega
- ilmselt on baldahhiini alumist osa hiljem muudetud, lisatud on praegu näha olev tuttidega vöö, kuhu on paigutatud erineva kvaliteediga putopead. Kokku on 9 putot (eraldatud triglüüfidega), millest 4 näivad olevat Ackermanni stiilis, teised aga tunduvalt rohmakamad. Ackermanni putodel olemas originaalpolükroomia, hilisematel leitud ainult Hippiuse hall (laseeritud tumedaks)
- varasema baldahiini alumise serva muutmisele viitab baldahhiini vasakul serval paiknev läbi lõigatud akantusedetail - ilmselt lõpetas algselt baladahhiini ornamendivöö.
- praegune alumine tsoon on väga sarnane kantsli kõlaräästa alaäärele, v.a puuduvad putopead.
- baldahhiinil säilinud väga vähe originaalpolükroomiat, siiski võib seda taustal halli värvi all kohati aimata
- suur osa baldahhiini praegusest kullatisest näib kuuluvat hilisemasse (18 saj?) perioodi, kuna asub kollasel polümendil. Hiljem on kullatise peale kantud robustne hall värv (Hippius), mille käekiri meenutab kapiteelide töötlust.

KARNIISID
- Lõigatud karniis baldahhiini ülaservas näib kuuluvat hoopis 18.sajandisse, kuna seal puudub Ackermanni aegne polükroomia, seevastu on olemas sammastele sarnane paks krundikiht ning elevandiluu tooni viimistlus. Sellel omakorda Hippiuse värvikihid.
- Murtud karniisi ornament sel juhul samuti hilisem
- üks argument, mis viitab murtud karniisivöö sekundaarsusele on evangelistide all oleva postamenditsooni viimistletus: profiilliistudega vormistatud ning kullatud postamenditsoon ei paistaks alumise laia karniisi tagant välja.