SEISUNDIPASS / CONDITION REPORT
Sündmuse andmed / Event data |
|
| Nimetus/Title: | Ackermann_Hageri kiriku altar |
| Kirjeldus/Description: | Hageri kiriku altariseina vanemad, 1710. aasta kiriku põlengu eelsed osad pärinevad Ackermanni ja 1731. aastal valminud osad oletatavalt Johann Valentin Rabe töökojast. Kolmas ja neljas “kihistus” pärinevad 19. sajandist, mil altarisein kahel korral ümber kujundati: esimest korda 1851.aastal, kui varasema puitalusel kesktahvli asemele pandi Carl Sigismund Waltheri lõuendil õlimaali ning teist korda 1892. aastal, kui barokne altarisein toodi uude kirikusse ja sellele paigutati suureformaadiline Rudolf von zur Mühleni õlimaal. Uuringute käigus õnnestus eristada 4 erinevat värviskeemi. |
| Toimumiskoht: | Hageri kirik |
| Toimumisaeg/Exhibition period: | 14.05.2018 - 15.05.2018 |
Teose andmed / Artwork data
|
 |
Seisundi andmed / Condition data 
| Üldhinnang/General assessment: | [ ] Mitterahuldav / unacceptable [ ] Kehv / poor [ ] Rahuldav / fair [ ] Hea / good |
| Kommentaar/Comment: | TÄHELEPANEKUD: 1. Ackermannile kuuluvad osad: - alumise korruse putokonsoolid ja neid ümbritsev ornamentika - sambad - sambaid raamistav ornament - putokonsooli raamistava ornamendi ja alumiste figuuride aluse akantuse vahele on paigutatud sekundaarkasutuses lillevanik, mis kuulub küll Ackermanni algse altari juurde, kuid on ümberehituse käigus asukohta muutnud. Ilmselt on need tükid olnud algselt vertikaalselt ja kaunistanud mõnda vahevööd (vahepaneele) - kogu ülemise tsooni ornamentika on uus, kuid seda kandev karniisivöö ilmselt Ackermanni aegne (sellele viitab värvistratigraafia) - Ackermanni aegsetel detailidel on kaks polükroomset kihistust, millest alumise puhul on kasutatud lüstrit. Rabe aegsel ornamentikal on üks polükroomne kiht ja lüstri kasutust ei täheldatud. - predella on uus, ilmselt 19.sajandi lisandus 2. ÜMBEREHITUSTE STRATIGRAAFIA A. ACKERMANNI KIHISTUS (1670.-80.aastad) B. RABE KIHISTUS (1731). Sel perioodil lisanduvad altarisse II korruse putod, pelikan, Kristus ning kogu II korruse ornamentika. Korpus on sel perioodil tõenäoliselt veel algse altari mõõtkavas, st märksa madalam ja kitsam (36 cm). Keskosa vappi piiravad lehed on ilmselt algselt olnud kusagil mujal (nende asetus on selgelt sekundaarne, aga olemas on Rabe-aegne polükroomia), kuna algse altarikorpuse laiuse puhul ei mahuks need ära. Ülemine, pelikani ümbritsev ažuurne ornamenika paikneb eraldi alusel ning sobitub ideaalselt algse alatrikorpuse laiusega. RABE POLÜKROOMIA: näib, et Rabe säilitas kahe Ackermanni skulptuuri ning putokonsoolide algpolükroomia ja sobitas sellega enda skulptuuride polükroomia (skulpturaalsetel osadel on vaid üks polükroomne kihistus, sh putokonsoolide näod). Seevastu kogu varasem ornamentaalne osa on üle värvitud, ilmselt eesmärgiga sobitada see lisatud osade värviskeemiga üheks tervikuks. Rabe aegne polükroomia järgib barokset värviküllust - vapid on kuldsed/kollased, vappide tähed ja loomad mustad, lehed rohelised jne. Kummalise detailina: nii Kristuse kui Rabe-putode draperiid on kinaver-punased. C. WALTHERI KIHISTUS (1851) Näib, et koos Sigismund Waltheri maaliga altari korpuse kuju ei muudeta, küll aga saab altar uue värviskeemi. Otse barokse värviskeemi peal on monokroomne vesihall kihistus (kas oli ka detailides tonaalseid erisusi, seda antud uuringute käigus ei tuvastatud). Olulisim argument halli kihi sidumiseks Waltheri maali perioodiga on asjaolu, et selgelt on altar ENNE laiendamist värvitud halliks (näha vappide taguse karniisilaienduse värvistratigraafialt). Tõenäoliselt koos halli korpusega värvitakse skulptuurid esimest korda valgeks. D. von zur MÜHLENI KIHISTUS (1892) Sel ajal valmib praegune kirikuhoone, kuhu paigutatakse vana altar. Näib, et just siis ehitatakse altarikorpus ka ümber, et arvestada von zur Mühleni alatrimaali mõõtkavaga. Altar ehitatakse kõrgemaks (vähemalt kahe putokonsooli ja sammaste vahel oleva tahveldise võrra) ning laiendatakse 36 cm (laiendus on näha vappide taguses piirkonnas). Ülemine, Rabe-aegne ažuurne ornamendikompositsioon paigutub laienenud altarile nii, et kummaltki poolt servadest jääb u 20 cm vabaks. Ilmselt just sellel ajal saab ülemine ornament ka taha toestusplaadi (tagaküljel on näha, et varasemas kirikus oli altari hoideks metallist kinnitid, mis ilmselt sidusid ta seinaga) ja altarit tagaküljelt katva massiivse kapi. Ilmselt kuulub ka predella ning selles olev metallalusel kirjaväli just selle kihistuse juurde. Tõenäoliselt just sellest ajast pärineb ka praegune beež-pruun värvilahendus. Seda toetab asjaolu, et uue kiriku algne puitsisustus oli tervikuna pruunis koloriidis. |
instrumentaalanalüüs (TÜ Keemikum)
SONDAAŽID
- 
stratigraafia proov (EKA)
- 
XRF
- 
