SEISUNDIPASS

SEISUNDIPASS / CONDITION REPORT Sündmuse andmed / Event data
Nimetus/Title:	Chr. Ackermanni altarisein Tallinna Toomkirikus
Kirjeldus/Description:	Christian Ackermanni altariseina (1694-96) uuringud viidi läbi 2016.aasta novembris-detsembris EKA muinsuskaitse osakonna tudengite ja õppejõudude poolt koostöös Tartu Ülikooli, Keskkonnauuringute Keskuse, Maksu- ja tolliameti spetsialistidega. Uurimise käigus kaardistati skulptuuride tehniline seisukord, uuriti altari algset polükroomiat, ülesehitust ning konstruktsiooni.
Toimumiskoht:	Tallinna Toomkirik
Toimumisaeg/Exhibition period:	01.11.2016 - 31.12.2016

Teose andmed / Artwork data

Nimetus/Title:

F6_Altari korpus

Autor/Artist:

Christian Ackermann, ümberkujundus O.Hippius

Dateering/Dating:

1696 / 1866

Tehnika/Technique:

Puit, polükroomia

Mõõdud/Dimensions:

Kõrgus/Height (cm):
Laius/Width (cm):

Seisundi andmed / Condition data

Üldhinnang/General assessment:

[ ] Mitterahuldav / unacceptable [ ] Kehv / poor [x] Rahuldav / fair [ ] Hea / good

Kommentaar/Comment:

Korpuse ja skulptuuride kullatis:
selgelt on eristatavad polümendile kullatud pinnad ning pronksvärviga kaetud pinnad.
Küsimus: kas nähtavad lehtkullatud pinnad (Jeesuse madu ja lipp) on Ackermanni aegsed või hiljem üle kullatud. Võrdle polümenti.
MIKROLIHV: madu on kaks korda polümentkullatud, kahe kullakihi vahel on valge krunt

PÄIKE: puudub polümendikiht, kulla(värv) on kantud valgele krundikihile. Õlikuldamine. Erineb teistest kullatud pindadest.

NIŠŠ: nišil on selgelt eristuv 5 viimistluskihti.
1. ookerpunane (meenutab polümenti, aga pole ilmselt), millel sondaažide järgi ega XRF-iga pole tuvastatud kullatist. See kiht on ainus, mis kulgeb päikese kinnitusklotsi alla
2. Hele (kergelt roosaka tooniga). Esimene kiht, mis kulgeb päikese kinnitusklotsi peale
3. (Sambla)roheline väga õhuke kiht
4. Sinakashall kiht
4. "Hippiuse hall"
Neli pealmist polükroomia kihti järgivad päikese kinnitusklotsi ning katavad seda, st kinnitusmehhanism oli olemas enne niši värvimist. Kui viies kiht on "Hippiuse" hall, siis päike pidi seal olema ammu enne.
Teostatud mitu stratigraafilist sondaazi (vt skeem).
OLETUS: päike kuulub 18.sajandi kihistuse juurde, kuhu see ka stiililiselt hästi sobiks

SAMMAS (Sa), Põhjapoolne
seest õõnes (umbes 10 cm diameetriga auk), küllalt robustsete tööriistajälgedega
Alt umbes 30 cm õõnestatud osa puudub
Samba põhjas oli hulk höövlilaaste, mis võeti samba alla võtmise käigus välja ning arhiveeriti (26.01.2017).
Sambalt võeti põhja alt 3 puiduproovi + üks proov lahtisest höövlilaastust.
Samba puidu määratlus: tüves on haab (pappel), baas ja kapiteel mänd.
Sambal puudub Ackermanni-aegne (must) viimistlus, esimene viimistluskiht on igal pool paks valge krunt, mille esimene viimistlus on elevandiluu tooni. Sellel järgneb juba Hippiuse hall, mis on laseeritud tumeda tooniga.
OLETUS: samba tüvesed vahetati 18.sajandil välja, kapiteelid ja baasid jäeti algsed.
Hüpoteesi toetavad argumendid:
1. varasema viimistluse puudumine
2. Erineva puidu kasutamine
3. Vt konstruktsioonide analüüsi: tüvese ja kapiteeli kinnitusmehhanisme on ümber tehtud ja kohandatud

/!!! sama viimistlus on esimene baldahiiniga seotud karniisidel (murtud karniis baldahiini kohal ning sirge karniis baldahiini all)